Lihula kutsub!

EV100 Lihula peatänava arhitektuurivõistlus
Asukoht: Lihula
Klient: Lääneranna vald
Suurus: 30 000 m2
Staatus: Konkurss 2020 --- 2. preemia
Projekt: Maria Pukk, Ivar Lubjak

Meie ideekavand "Detsember" saavutas Lihula peatänava arhitektuurivõistlusel 2. preemia!

 

Lihulas on palju vaevu aimatavaid keskaja jälgi ning erinevaid ajaloolisi kihistusi. Seda isegi ja eriti väikeobjektide – sammaste tasandil. 
Avalik ruum on kohati metsik, erinevad kihistused on segamini ja tähistamata ning mõjuvad peidus olevana. Vaja on kohad tähistada, et Lihula jutustaks oma lugu. Vaja on õhkõrna kihistuste ühendust, delikaatset sekkumist ja linnaruumi korrastamist, et avada Lihula süda ja sisu. 

Uus Lihula keskus on äratuntava identiteediga koht. Sekkumine laseb ajalool esile tulla ning seob erinevad kohad üheks ruumiks sillutise, väikevormide ja haljastuse abil. Loodavate objektide vormi- ja materjalikeel on lihtsad, lastes keskkonnal särada.

Lihtsustatud varjemustrist sillutise rütm algab Konsumi esisel aktiivsel väljakualal Tallinna tänaval ning viib kõndija mööda mõttelist telge mõisani. Kultuurmaja ees asub uus sündmusruum, mis on märgistatud samasuguse sillutisega. Muster viitab looduses liikumisele ja loodusega tihedalt seotud olemisele. Seda sama lugu räägivad ka haljastusse valitud taimed – erinevad kõrrelised, dekoratiivsed alleepuud.

 

TUULIK
Lihula tuulikust tulev valgusvihk on maamärk, mis paistab Virtsu-Risti maanteele ja annab möödasõitjatele märku, et midagi on toimumas.
Nüüd ei saa Lihulast lihtsalt mööda kihutada.
Valgusvihk on erinevatel tähtpäevadel erinev: Eesti Vabariigi aastapäev – sinine, Kevadpühad – heleroheline, Jaanipäev – roheline, MAFF – tumeroheline, Jõulud – punane, laadapäevad – valge, PRIDE – vikerkaarevärviline  jne.

SAMBAD
Sambad on tugev Lihula identiteet. Sambaid on palju ja erinevaid ning need pole hetkel tajutavad. Obeliskid ja mälestusmärgid on Elisabethi kiriku aias, Vabaduse pargis on Vabadussõja mälestussammas ja kivi kahe karuga, sambad ümbritsevad mõisa ja mõisa parki, valgustitega sambad on Kultuurimajal, suured sambad on hoonetel – mõisa peamajal, aidal, Kultuurimajal ja Jaani kõrtsil Tallinna maantee ääres, ka tuulikut võiks pidada üheks suureks sambaks. 
Sambad tuleb korrastada, välja valgustatda ja eksponeerida neile väärikal moel.

 

VAREMED JA VÄLJAKAEVAMISED
Varemed ja väljakaevamised (konserveeritud, osad ka kerge katusega kaetud (vene kirik), osad uinuvas olekus). Varemed on konserveeritud ja tähistatud. Kihistus on avatud. Pargilikult kasutatavad on peale linnuse varemete ka mõisa viinavabriku, tsistertslaste nunnakloostri ja esimese Elisabethi kiriku varemed (vabaõhukontserdid). Vene kirikut kasutatakse sündmusruumina, näitus, loengud, vabaõhukino. Paigaldatud on ajutine katus, seinad on konserveeritud, põrand valatud. Tornis on vaateplatvorm. Kirikuaed korrastatud. Viinavabriku varemetesse võib perspektiivselt rajada näiteks palmimaja, mis haakuks mõisa inglise ja regulaarstiilis parkidega.

HALJASTUS 
Linna haljastuse selgroo moodustavad peatänava ja suuremate kõrvaltänavate alleed. Alleepuuna on kasutatud hariliku pihlaka vormi Autumn Spire, mis on madalakasvuline, intensiivse sügisvärviga ja linnahaljastuses vastupidav puu. Alleed ühendavad erinevaid pargialasid. Mõisa inglise stiilis park on perspektiivselt ühendatud üle vallimäe ja silla regulaarpargiga (perspektiivselt taastatav). Suuremaid alasid, nt Kultuurimaja ees asuv väljaku parklapoolne külg, ääristatakse erinevate kõrrelistega, et tekitada dünaamilist ruumi ja suhestuda lähedalasuva ranna-ala – Matsaluga. Puudealune ala ja suuremad madalad haljasruudud on kaetud kivirike, liivateede jt Eestile iseloomulike ja vastupidavate ning putukaid linna meelitavate pinnakattetaimedega. Aktsentidena on Tallinna tänaval kasutatud lumepallipõõsaid, mis loovad pidulikkust ja on efektsed pilgupüüdjad.

 

2020 © OAAS Arhitektid | Arhitektuur ja muud ideed