Pacman tegutseb

Vabariigi presidendi kantselei pääslahoone ja roosiaia rekonstrueerimise arhitektuurikonkurss
Asukoht: Kadriorg, Tallinn
Klient: Vabariigi presidendi kantselei
Suurus: 21 109 m2
Staatus: Konkurss 2021 --- 3. preemia
Projekt: Maria Pukk, Ivar Lubjak, Kalle Vellevoog, Paulina Pähn, Tiiu Truus

MAASTIKUARHITEKTUURNE IDEEKONTSEPTSIOON
Maastikuarhitektuurse lahenduse eesmärk on säilitada maksimaalselt algupäraseid detaile, tagada haljastuse ja arhitektuurse ansambli terviklikkus ning taastada selle varem loodud väärtused. 
Säilitatud on suursugune, kõrgete puude ja avatud murualade ning roosipeenardega miljöö. 
Aktsentidena on lisatud selge abstraktse vormiga mustaks värvitud teraskonstruktsioonis paviljonid, ringikujulised pingid ja roosipeenrad, täidetud on tühjad skulptuurinišid. 
Valgustus toob esile mitmetasandilise pargi sisu ja detailid. Pargipaviljonide paigutus järgib avanevaid vaateid, ilmakaari ning puudevõrade ulatusi.
Algselt on roosiaed olnud liigiliselt mitmekesisem. Aja jooksul kõrghaljastusse tekkinud tühimikud on täidetud. Plaanipäraseid puuderidu on täiendatud, taastatud haljastuse kõrguse rinded. 

HALJASTUS
Haljastus järgib selget ajalooliselt väljakujunenud joont, tuues esile VPK hoone, ümbritseva pargi vaated ja seal toimuvad sündmused. Oluline on liigilise mitmekesisuse suurendamine.
Väikeste puude ja põõsaste mitmekesisus, mis planeeriti roosiaeda ja parkmetsa alla 1938. aastal on tähelepanuväärne – 132 nimetust. Väga rikkalikult olid esindatud nimekirjas enelad ja ebajasmiinid. Tänapäevani on tollastest istutustest säilinud 23 nimetust puittaimi.
Roosiaias kasvatatakse kokku u 1 500 istikut roose ja esindatud on u 35 roosisorti.
Peetri-aegseist puudest on roosiaias säilinud vaid VPK hoone taga kasvav harilik tamm (vanus u 375 aastat).
Parkmets oli ette nähtud neljarindelisena: suurte puude rinne, väikeste puude rinne, põõsarinne, püsilillede ja pinnakatjate rinne.
Piki aeda asuvad puuderinde tühimikud on valdavalt täidetud samaliigiliste istikutega, aktsendina kohati asendatud dekoratiivsete lehtpuuliikidega. Nii on läänepärnade sekka kavandatud ameerika pärna (Tilia americana) istikud. 
Lisatud vormi- ja värvilaigud on tumepunase lehestikuga vaher ‘Crimson King’ (Acer platanoides ‘Crimson King’), delikaatse mahuga valgepöök (Carpinus betulus L), kitsa püramiidja võraga haab ‘Erecta’ (Populus tremula ‘Erecta’) ning lõunamaiselt kerge lehestruktuuriga kolm robiiniat (Robinia pseudoacacia) kahel pool VPK hoonet ja pääslahoone ees.
Põõsarindesse, aia kagunurga rododendrumisse, on juurde istutatud rododendroneid. Igihaljad põõsad moodustavad visuaalse barjääri prügikonteinerite ette.
Parkmetsa hõredaks jäänud põõsaste rühmi on täiendatud ebajasmiinide vanade sortidega (Philadelphus coronarius ‘Bouquet Blanc’ ja ‘Dame Blanche’) ning enelatega.
Täiendatud on peenrarooside valikut. Roosiaia jätkuks on ringikujulised rooside peenrad kavandatud VPK hoone taha vana tammepuu alla ja kõrvale.
Peenrarooside liigid on istutatud ka VPK hoone peafassaadi ette lipuväljaku äärde. See on pidulik sissejuhatus roosiaia miljöösse.
Roosiaia terrasside müüridel on pilkupüüdvad ronitaimed – suurelehine tobiväät ja roniv hortensia. Ronivat hortensiat (Hydrangea petiolaris) on kasutatud ka pääslahoone müüride ja paviljonide haljastamisel.
Pinnakattetaimedena on kõikjal tallamiskindel aiamurusegu. Aktsendina on metsapargis laikudena metsalilled (kollane ülane, kuldtäht, lõokannus, kevadine krookus jne). 
Roosiaia kirdenurka on jäetud ruum tarbeaiale ja mesilale. Seal paiknevad mesitarud ning VPK koka salati- ja maitsetaimede peenar.
Galeriihoone balustraadi aiavaasidesse on ettenähtud hooajalised istikud, mh suursuguselt mõjuvad tääkliiliad ja sinised agaavid.

TEED JA PLATSID
Roosiaia kõik teed ja platsid on korrastatud. Ülemise terrassi ehk metsapargi osas on jalgteede trajektoore täpsustatud vastavalt ajaloolisele Alar Kotli presidendi lossi pargi projektile ning väljakujunenud olemasolevale haljastusele. Ülemise terrassi jalgteedele on kavandatud laiendused pargipaviljonidele ja rõngaspinkidele.
Roosiaia ülemise terrassi teed ja platsid on kaetud peene fraktsiooniga graniitkivisõelmetega tihendatud alusel.
Roosiaia alumise terrassi teede jäme killustikkate on asendatud peenema fraktsiooniga graniitkivisõelmetaga tihendatud alusel.
Aia alumise osa graniitkivisõlmete toon on helehall. Aia ülemise osa teede graniitkivisõelmete toon on telliskivipunane.
Kõik teed ja platsid on piiratud 5mm paksuse teraslehega. 
Kõikide teede alla on kavandatud drenaažikihid ja liigse sadevee äravool.
Rõngaspingi ja kokapeenra juurde viivad murupinda süvistatud mustast terasest ja betoonalusel astmeplaadid. 

 

VALGUSTUS
Roosiaia valgustuspõhimõte toob esile tiigi, väikevormide ja hoonete arhitektuuri, haruldasemate või suuremate puude struktuure ning pargi mitmetasandilisuse.
Maksimaalselt on kasutatud ja korrastatud ajaloolist valgustust lossi balustraadidel, pargi piirdemüüril ja galeriihoonel.
VPK hoone peafassaad ja lipuväljak on valgustatud prožektorvalgustitega.
Meeleoluvalgust loob maapinda süvistatud või servade taha peidetud valgustus. Selliselt on valgustatud paviljonid, rõngaspingid, basseinid, alumise terrassi muruplatsid, skulptuurid ja väärikaimad puud.
Tähtkujuliselt alumise terrassi murupinda süvistatud muutuva valgustugevusega valgustid moodustavad konstellatsiooni “Thule tee”. Valgustitest tähtkujud, Suur Vanker ja Cassiopeia, on vaadeldavad roosiaia ülemiselt terrassilt ning VPK hoone akendest ja terrassidelt.

 

PAVILJONID, RÕNGASPINK JA MUU VÄLIMÖÖBEL
Pargi väikevormid on üles ehitatud ringjale kujundile, mis on tuletatud VPK hoone ja pargi arhitektuursetest detailidest. 
Pargipaviljone on kaks – suur paviljon ja väike paviljon.
Suur paviljon koosneb kahest suuremast ja ühest väiksemast poolringikujulisest varjualusest. Suur poolring on pööratavalt mobiilne. Seda saab avada ja sulgeda. Lisaks on varjualused varjestatavad ilmastikukindlast kangast kardinatega.
Erinevaid ruumiolukordi saab luua ka poolkaares liikuvate kardinatega. Kardinad on vajadusel eemaldatavad, mis muudab paviljoni visuaalselt sisuliselt nähtamatuks ega varja vaateid.
Vastavalt vajadusele liigendatav paviljon mahutab erineval hulgal inimesi ning loob erinevaid kasutusfunktsioone – privaatsest veslusest või seminarist suurema loengu, pressikonverentsi või kohvikulaudadeni. Paviljoniga liituv väiksem osa on kasutatav teenindava ühikuna, söögi-joogi serveerimiseks.
Talvisel ajal on võimalik paviljon sulgeda.
Pargi lõunaosas asuv väike paviljon on mahutab kuni 8 inimest. Paviljon sobib väiksemas ringis vestlusteks ning päikeseloojangu ja Oleviste kiriku vaate nautimiseks.
Metsapargi istumisalad on lahendatud rõngaspinkidega. Rõngaspingid paiknevad forsüütia ja hõlmikpuu ümber.
Paviljonide läbimõõdud on 5 m ja 3 m.
Paviljonid on valmistatud kuumtsingitud ja värvitud terasprofiilidest. Postide läbimõõt on võimalikult väike – d 50 mm, pöördepostil d 200 mm. Katused on samuti terasest ja neopreenist katusekattematerjaliga.
Katuste kaarja karniisi taha on peidetud led-valgustiribad ja kardinate siinid.
Kardinad on valmistatud ilmastikukindlast poolläbipaistvast kangast.
Rõngaspinkide istetasapind on valmistatud termotöödeldud ja tumehalliks toonitud saarepuidust 45 x 95 mm. Pinkide esiservad ja tugipostid on kuumtsingitud ja värvitud terasest.
Kõikide terasdetailide värvitoon on täismatt must.
Muu istumine roosiaaia alumisel terrassil, paviljonide sees ja galeriihoone katusel on lahendatud teisaldatava välimööbliga. Toole saab vajadusel lisada, grupeerida ning talvel ladustada.

 

SKULPTUURINIŠID
Tühjad skulptuurinišid roosiaia alumise terrassi tugimüüri orvades on ettepanekuna täidetud  KUMU skulptuurikogu eksponaatidega. 
Igas orvas üks skulptuur. Skulptuurid valitakse erinevatest kümnenditest ja need saavad väärika koha roosiaias. See on viis tutvustada noortele medalistidele, presidendi väliskülalistele jne Eesti kultuuri ja tuua skulptuurid hoidlatest välja.

 

PS Siin on 3d pildid ka: https://www.jvr.ee/projektid/presidendi-kantselei-paaslahoone